Esmaspäeval, 18. augustil kogunesid linlased arutelule „Kus on Krõlli uus kodu?“, et ühiselt mõelda Krõllipesa lasteaia uue asukoha valiku üle nüüd, kui esimesel avalikul arutelul tõusid esile kaks asukohakrunti – Musta tee 22a ja Kullamäe tn 14. Abilinnapea Are Tints rõhutas oma tervituses, et kogukonna kaasamine on demokraatliku otsustusprotsessi oluline osa, mis aitab tagada, et lõplik lahendus sünnib avatud arutelude ja eri vaadete kokkuviimise tulemusena.
Krõllipesa lasteaia direktor Margit Suurmets kirjeldas, millist keskkonda ootavad lapsed ja kogukond uuest lasteaiast. Soov on turvaline, inspireeriv ja loovust toetav ruum, kus oleksid head tingimused nii õppetööks kui ka õuesõppeks. Viljandi linnavalitsuse arhitektuuriameti planeeringute spetsialist Age Alas ja ametijuhataja Jaak Reinula andsid seejärel ülevaate Musta tee 22a ja Kullamäe tänav 14 krundist – juurdepääsu, kommunikatsioonide ning keskkonnatingimuste seisukohalt.
Rühmatöös arutleti laudkondades, kuidas üks või teine asukoht võiks sobituda kogukonna igapäevaellu ning milliseid võimalusi pakuks tulevikuks. Musta tee krundi puhul nähti eelisena selle suuremat pindala ja selget geomeetriat, mis annaks arhitektidele planeerimisvabadust ja looks paremad tingimused nii hoone kui ka õueala kujundamiseks. Osalejad leidsid, et sinna oleks võimalik rajada loogilisem parkla, lihtsam oleks korraldada haljastust ning krundi suurus annaks ruumi ka lasteaia hilisemaks laiendamiseks. Samuti toodi esile, et piirkond on transpordi arendamiseks soodne ja ühendust linna teiste osadega oleks lihtne luua. Samas rõhutati mitmeid murekohti – lähedal asuv tööstuspiirkond, tiheda liiklusega tänav ja võimalik müra seadsid kahtluse alla, kas tegemist on lastele parima keskkonnaga. Samuti puudub piirkonnas ühistransport, mistõttu tuleks eraldi mõelda, kuidas tagada mugav ja turvaline ligipääs peredele, kellel auto puudub.
Kullamäe tänava asukohta hinnati kõrgelt just looduskeskkonna poolest. Krunt piirneb haljasalaga, mis looks hea pinnase õuesõppe arendamiseks. Arutelus toodi välja, et looduslik keskkond võiks inspireerida ka arhitektuurseid lahendusi ning muuta lasteaia keskkonna eriliseks. Osalejad leidsid, et selline lasteaed rikastaks ümbritsevat roheala ja looks väärtust kogu Uueveski orule, avades võimalusi ka laiemateks arendusteks, nagu kergliiklusteede ja tänavavalgustuse rajamine. Samas jäi kõlama hulk praktilisi muresid – krunt on väiksem ja keerukama kujuga, mistõttu oleks hoone kavandamine ja ehitamine keerulisem ning kulukam. Piirkonnas on ka liikluskoormuse suurenemise risk, ning puudub ühistranspordiühendus. Lisaks rõhutati, et haljasala vähendamine võib tähendada piirkonna senise lisaväärtuse kadumist.
Arutelu käigus rõhutati, et mõlema krundi puhul tuleb tasakaalustada laste vajadused, kogukonna igapäevane toimimine ja linna ruumilise arengu pikem perspektiiv. Musta tee puhul on tugevuseks praktilisus ja ehitamise lihtsus, Kullamäe puhul aga looduslähedus ja linnaruumi kvaliteedi kasv. Linnavalitsus kogub ja analüüsib kõiki esitatud ettepanekuid, et leida lahendus, mis pakuks lastele parimat arengukeskkonda ning looks lisaväärtust kogu linnale.