4. märtsil toimus Sakala Keskuse sammassaalis Viljandi linna kliima- ja energiakava töögrupi „Avalik ruum ja elamumajandus“ kohtumine. Arutelul keskenduti linna elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, energiatõhususe suurendamisele ning kliimamuutustega arvestamisele.
Põgusa sissejuhatuse järel moodustati kaks töögruppi, milles arutati Viljandi linna olulisi teemasid ja väljakutseid.
Kliimariskid ja keskkond
Arutelus toodi välja, et kliimamuutustega kaasnevad sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused, tugevamad tormid ja intensiivsemad sademed, mis suurendavad riski varale ja energiataristule. Samuti mõjutavad temperatuuri tõus ja muutuv sademete režiim elusloodust. Eestis on keskmine temperatuur tõusnud kiiremini kui globaalselt, mistõttu tunnetame kliimamuutuste mõju selgemalt. Viljandi tugevusena toodi esile linna rohelisust ja looduslähedust. Arenguvõimalusena nähakse haljastuse teadlikumat planeerimist ja suuremat CO₂ sidumist linnaruumis.
Liikuvus ja turvalisus
Arutelus tõusis esile vajadus parandada kergliikluse ja kõnniteede võrgustikku. Praegu ei ole võimalik liikuda turvaliselt ja mugavalt ühest linna otsast teise. Noorte tagasiside kohaselt soovitakse rohkem liikuda jalgratta, tõukeratta ja ühistranspordiga. Lisaks märgiti, et kiire elutempo, nutiseadmete kasutamine ja kasvav liikluskoormus suurendavad liiklusriske. Pakuti välja kohaliku liikluskultuuri parandamise kampaania korraldamine, võimalusel koostöös Transpordiametiga.
Avalik ruum ja haljastus
Osalejad leidsid, et avalikus ruumis võiks olla rohkem puhkealasid ja prügikaste. Männimäe jalgpallihalli ja uue elamurajooni vahelise kõrghaljastuse taastamist peeti vajalikuks müra vähendamiseks. Samuti rõhutati, et tulevaste elamurajoonide planeerimisel tuleks senisest enam arvestada kõrghaljastuse ja üldise roheluse osakaaluga. Ettepanekuna kõlas mõte rajada tänavate äärde rohkem haljastusega parkimislahendusi, mis aitaksid siduda rohelust ja liikuvust.
Elamute energiatõhusus ja kriisivalmidus
Arutelus märgiti, et kuigi Viljandis ei ole esinenud ulatuslikke kriise, on olnud lokaalseid vee- ja elektrikatkestusi. Tulevikus võivad heitlikumad ilmaolud ja sagenenud äikesetormid katkestuste arvu suurendada. Kõige haavatavamateks peeti korteriühistuid, kus kriisivalmidus ja varuplaanid vajavad tugevdamist.
Töögrupi arutelu kinnitas, et viljandlaste jaoks on oluline rohelus, turvalisus ja hästi toimiv linnaruum. Kliima- ja energiakava koostamine jätkub ning linnaelanikke kaasatakse ka edaspidi, et kujundada ühiselt kestlikum Viljandi.