Arhitektuuriameti ettepanek.
Miljööväärtuslike alade ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Miljööväärtusliku ala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva, inimeste loodud ja kujundatud linnakeskkonna osaga. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega planeeringu, algse krundistruktuuri, hoonete, ajaloolise tänavavõrgu, haljastuse, maastikuelementide, vaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule alale või väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonele ei rakendata õigusaktidest tulenevaid energiatõhususe nõudeid, kui on täidetud allpool esitatud nõuded.
Üldplaneeringuga on määratud järgmised miljööväärtuslikud alad:
- Peetrimõisa miljööala
- Lina tänava miljööala
- Kullamäe miljööala
- Uueveski miljööala
- Kivistiku miljööala
- Viljandi mõisa miljööala
- Pauluse kiriku miljööala
- Heina ja Veere tänava miljööala
- Paalalinna miljööala
- Kantreküla esimene miljööala
- Kantreküla teine miljööala
- Vaksali miljööala.
Miljööväärtuslikul alal tuleb ehitustegevusega tagada ala terviklik välisilme, mille iseloomulikeks näitajateks on:
- ehitusjoon ja hoone paigutus;
- hoone iseloomulik arhitektuur, maht, kõrgus, proportsioonid ja hooneosade mastaap;
- traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadidetailide (sh vihmaveelahendus) kujundus;
- tänava ja hoovi katte materjal;
- haljastusviis, piirded ja väikevormid (pingid, valgustid, postid jms);
- miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus kui lisanduvad hooned).
Miljööväärtuslikul alal on lubatud ajaloolisse keskkonda arhitektuurselt ja kujunduslikult sobitatud uudsed lahendused (näiteks välisvalgustus, päikesepaneelid jms).
Üldplaneeringuga miljööväärtuslikele aladele keskkonna iseloomu säilitamiseks seatavad üldised tingimused:
- Miljööväärtuslikule alale iseloomulik hoonestuslaad (sh kaugus tänavapiirist ja hoonete omavaheline kaugus), hoonete maht ja tihedus ning haljastusviis säilitatakse. Uushoonete püstitamisel järgitakse olemasolevat hoonestuslaadi, hoonete mastaapi ja liigendust. Uushoone ei tohi miljööväärtusliku ala keskkonnas liigselt domineerida.
- Miljööväärtuslikul alal asuvate hoonete välisarhitektuurne idee (mahuline liigendus; katuse kuju; välisviimistlusmaterjalid; avatäidete rütm, suurus ja liigendus; hoone algsed detailid) säilitatakse.
- Miljööväärtuslikul alal asuvat hoonet võib ümber ehitada ja laiendada kooskõlas hoone algupäraste proportsioonidega kasutades miljööväärtuslikule alale ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale. Olemasolevatele põhihoonetele ei või teha väikesemahulisi algse hoonega mitte haakuvaid laiendusi.
- Miljööväärtuslikul alal asuvate hoone väärtuse kirjeldus ja tingimused selle säilitamiseks esitatakse ehitusprojekti arhitektuuriosa koosseisus. Välispiirete soojustamisel tuleb säilitada hoone ja selle osade proportsioonid, nt seina paksemaks muutumisel võib olla vajalik ka katuse ja sokli ümberehitus. Hoone tehnosüsteemid (õhksoojuspumbad, päikesepaneelid, ventilatsioonisüsteemid, liitumiskapid jms) ja reklaamid paigutada selliselt, et need sobivad keskkonda.
- Tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud.
- Miljööväärtusliku ala iseloomulik kõrghaljastus tuleb säilitada, võimaluse korral taastada.
Skeem. Planeeritud miljööväärtuslikud alad (sinise joonega) ja vaatuslikud üksikhooned (punasega).
Väärtuslike üksikhoonete määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Üldplaneeringus määratud väärtuslikud üksikhooned on terviklikult säilinud ajaloolised hooned, mille arhitektuur väärib kaitsmist ja säilitamist ning mis ei asu muinsuskaitsealal ega ole kaitse alla võetud riigi poolt.
Üldplaneeringuga väärtuslikele üksikhoonetele seatavad üldised tingimused:
- Hoonete väärtuse moodustav algne mahuline ja välisarhitektuurne idee (mahuline liigendus; katuse kuju; välisviimistlusmaterjalid; avatäidete rütm, suurus ja liigendus; hoone algsed detailid) säilitatakse.
- Hoonet võib ümber ehitada ja laiendada kooskõlas hoone algupäraste proportsioonidega kasutades selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale.
- Olemasolevatele põhihoonetele ei või teha väikesemahulisi algse hoonega mitte haakuvaid laiendusi.
- Välispiirete soojustamisel tuleb säilitada hoone ja selle osade proportsioonid, nt seina paksemaks muutumisel võib olla vajalik ka katuse ja sokli ümberehitus
- Hoone väärtuse kirjeldus ja tingimused selle säilitamiseks esitatakse ehitusprojekti arhitektuuriosa koosseisus.
- Hoone lammutamist võib kaaluda ainult juhul, kui hoone põhikonstruktsioonid ei ole rekonstrueerimisel enam kasutatavad. Selle kindlaks tegemiseks tuleb tellida ehitustehniline ekspertiis. Lammutusprojekti koostamisel tuleb projekti koosseisus esitada hoone kujunemis- ja ehituslugu, olemasoleva olukorra fikseerimine fotodel ning ajaloolised fotod ja joonised.
- Hoone tehnosüsteemid (õhksoojuspumbad, päikesepaneelid, ventilatsioonisüsteemid, liitumiskapid jms) ja reklaamid paigutada selliselt, et need ei riku hoone välisilmet. Tehnosüsteemide paigaldamisel kasutada üldjuhul olemasolevaid korstnaid ja läbiviike.
- Hoone ehitusprojekt peab sisaldama asendatava või ümberehitatava osa olulisemate sõlmede ja detailide joonised (sokli-, räästa- ja harjasõlm, korstnapits, avatäited, laudise profiil jms).
Planeeritavate väärtuslike üksikhoonete nimekiri:
| 1 | A. Maramaa pst 1 |
| 2 | A. Maramaa pst 12 |
| 3 | A. Maramaa pst 14 |
| 4 | A. Maramaa pst 2 |
| 5 | A. Maramaa pst 22 |
| 6 | C. R. Jakobsoni tn 15 |
| 7 | C. R. Jakobsoni tn 2a // Turu tn 6 // 8 // 10 |
| 8 | C. R. Jakobsoni tn 44 // 44a |
| 9 | C. R. Jakobsoni tn 55 |
| 10 | C. R. Jakobsoni tn 7 |
| 11 | Edela tn 13 |
| 12 | Ilmarise tn 19a |
| 13 | Ilmarise tn 5 // 5a |
| 14 | J. Kunderi tn 9 |
| 15 | J. Köleri tn 11 |
| 16 | J. Köleri tn 7 |
| 17 | Jalaka tn 15 |
| 18 | Kaalu tn 1 |
| 19 | Kagu tn 5 |
| 20 | Kalevi tn 2 |
| 21 | Kalevi tn 8 |
| 22 | Kesk-Kaare tn 12a |
| 23 | Kevade tn 17 |
| 24 | Kevade tn 3 |
| 25 | Köstri tn 12 |
| 26 | Köstri tn 2 // 2a // 2b |
| 27 | Köstri tn 20a |
| 28 | Köstri tn 26 |
| 29 | Köstri tn 6 |
| 30 | Köstri tn 8 |
| 31 | Künni tn 6 |
| 32 | L. Koidula tn 12 |
| 33 | Leola tn 15 |
| 34 | Leola tn 6 |
| 35 | Maasika tn 5 |
| 36 | Malmi tn 4 |
| 37 | Marmori tn 6 |
| 38 | Meeme tn 15 // 15a |
| 39 | Meeme tn 17 |
| 40 | Meeme tn 25 |
| 41 | Meeme tn 3 // 3a |
| 42 | Meeme tn 3b |
| 43 | Metalli tn 3 |
| 44 | Paistu tn 5 |
| 45 | Puiestee tn 5 – 2 hoonet |
| 46 | Pärnu mnt 1 |
| 47 | Pärnu mnt 12 |
| 48 | Pärnu mnt 13 |
| 49 | Pärnu mnt 6 |
| 50 | Raudtee tn 17 |
| 51 | Raudtee tn 4 |
| 52 | Riia mnt 12 |
| 53 | Tallinna tn 13 |
| 54 | Tallinna tn 43 |
| 55 | Terase tn 13 |
| 56 | Uueveski tee 13 // 13a |
| 57 | Uueveski tee 16 |
| 58 | Uueveski tee 17 // 17a |
| 59 | Uueveski tee 22 |
| 60 | Uueveski tee 8 |
| 61 | Uus tn 29 |
| 62 | Uus tn 33 |
| 63 | Uus tn 39 |
| 64 | Uus tn 41 |
| 65 | Vabriku tn 10 |
| 66 | Vabriku tn 3 // 3a // 3b |
| 67 | Vaksali tn 10 |
| 68 | Vaksali tn 12 |
| 69 | Vaksali tn 16a |
| 70 | Vaksali tn 22 // 22a |
| 71 | Vaksali tn 30 |
| 72 | Vaksali tn 34 |
| 73 | Vaksali tn 36 |
| 74 | Vaksali tn 42 |
| 75 | Vaksali tn 44 – 3 hoonet |
| 76 | Vaksali tn 46 |
| 77 | Vaksali tn 6 |
| 78 | Valuoja pst 5 |
| 79 | Valuoja pst 7 |
| 80 | Valuoja pst 9 |
| 81 | Vase tn 3 |
| 82 | Vase tn 7 |
| 83 | Väike-Kaare tn 16 |
| 84 | Väike-Kaare tn 3 |