Viljandi linnapea Madis Timpsoni Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kõne

Foto: Kevin Kohjus

 

Lugupeetud volikogu esimees, austatud laureaadid ja külalised, head viljandlased!

 

Palju õnne meile kõigile!

Mul on au seista teie ees täna, meie rahva iseseisvuse 106. aastapäeval. See tähtpäev väärib tähistamist ning ühtlasi tasub täna mõelda, kuidas oleme siia jõudnud ning mis ootab meid ees.

Oleme eestlastena olnud läbi aegade tugevad ja iseseisvad. Nii ka 106 aastat tagasi, mil meie esivanemad otsustasid võidelda meie vabaduse eest. Täna avaldame austust meie teerajajatele, kes panid aluse vabale Eestile, mida tunneme ja armastame.

Eestlasi iseloomustatakse kinnistena ja jonnakatena. Kui eestlane on juba midagi pähe võtnud, siis peab ta sellest rangelt kinni. Olen ikka mõelnud, et lihtsam oleks olnud Vabadussõtta mitte minna, aga me ikkagi läksime, vaatamata sellele, et vastas olid suured jõud. Parema homse nimel mindi siiski lootuses, et tulevik tuleb parem. Nüüd mõelgem, milline lootus, usk ja teotahe pidi valitsema inimeste meeles, kes olid valmis astuma suurriigi vastu, et kuulutada välja iseseisvus ja oma riik. Kahtlemata mõisteti, et vabadust Eestile niisama ei kingita ja see tuleb vere hinnaga kätte võidelda. Vabadust ei saa peale suruda, see peab tulema meist endist.

Iseseisva riigina ei tohi me kunagi unustada oma minevikku, sest nagu öeldakse, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Täna tunnustame teiste seas ka 2023. aasta aastapreemia laureaate. Viljandil oli suur au eelmisel aastal Võidupüha paraadi võõrustada, kus taasavasime Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba. Sellega tasusime auvõla meie esiisade- ja emade ees, kes Eesti eest oma elu andsid. Tänan kõiki annetajaid, kelle toel sai Vabadussammas endale uue elu.

Ameerika kirikuõpetaja, kirjanik ja üks liberaalse protestantismi mõjukamaid hääli Harry Emerson Fosdick sõnas kord: „Vabadus on alati ohtlik, aga see on kõige ohutum asi, mis meil on." 30 aastat tagasi alustasime Ukrainaga samalt stardijoonelt, kahjuks käib tänaseks Ukraina sõda Venemaaga juba kolmandat aastat, meie aga oleme NATOs ja Euroopa Liidus. Järelikult oleme teinud eelnevalt õigeid otsuseid. Tahaksin kõigile meelde tuletada, et ärgem võtkem sellist elu siiski kui uut normaalsust. Inimesel on lihtne harjuda, aga me ei tohiks seda teha. Peame olema valvsad ja ühtse hingamisega ühiskond.

 

Head sõbrad!

President Lennart Meri on öelnud: „Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele." Praegu on Eestis majanduslikult väga keerulised ajad, enamik omavalitsusi tuleb eelarvega ots-otsaga kokku ning väga suuremahulisi projekte ette võtta kahjuks ei saa. Nii ka Viljandis.

Kindel on aga see, et igale mõõnale järgneb tõus. Võtkem probleeme kui väljakutseid ning tunneme rõõmu pisiasjadest – paneme tähele ka neid nüansse, mis päeva jooksul meile rõõmu pakuvad. Meil on katus pea kohal ning töö, mis annab meile eluks vajaliku sissetuleku. Nii tekivad väikestest rõõmudest lõpuks suured rõõmud.

Ajad on karmid. Siinkohal kiidaksin Viljandi linna ettevõtjaid ning võtan nende ees mütsi maha. Saame öelda, et kui Viljandis poleks meie ettevõtjaid, ei oleks siin sellist elu. Ettevõtjad annavad meie inimestele tööd ja võimalusi elus paremini hakkama saamiseks. See on suur asi, mille üle tänulik olla. Viljandi ettevõtlus on muutunud väga mitmekesiseks. Iga ettevõte on oluline – nii suur kui väike. Igaüks neist annab oma panuse Viljandi elu paremaks muutmisel.

Meie suurim varandus on meie inimesed. Selle peamiseks komponendiks on vastutus – see algab meist kõigist endist. Vastutust ei saa mugavalt ei kohaliku omavalitsuse ega riigi peale lükata. Vabad kodanikud ei lükka vastutust teiste kanda, vaid täidavad oma kohustusi ise. Virisemisega SKP-d ei tõsta ning arveid ei maksa.

Peame mõtlema, et oma eeskujuga anname me oma lastele edasi väärtushinnanguid ning mitte keegi teine seda meie eest teha ei saa. Olgem kodanikena püsivalt lugupidavad, ausad ja inimlikud. Nii kasvavad meie järeltulijad vastutustundlikeks ja hoolivateks kodanikeks. Ühe linna teevad suureks mitte tähtsad linnapead ja ametnikud, vaid need inimesed, kes tahavad siin elada.

Me oleme maailma parima kodulinnana poolel teel. Viljandi linna rahvaarv on viimase 50 aastaga võrreldes küll kahanenud, kuid viimasel kahel aastal on rahvaarv taas tõusuteel. Me liigume vaikselt, kuid kindlalt. Tänapäeval käib võitlus talentide pärast. Kui talent tunneb ennast siin hästi, siis ta ka jääb ja panustab. On elu loomulik osa, et inimesed käivad ja avastavad maailma, võtavad parimatest õppimisvõimalustest kinni, kuid ärme unusta, et kui me teeme oma asju kodulinnas hästi, siis tahavad nad ka siia tagasi tulla. Ootame andekaid inimesi Viljandisse alati tagasi.

Viljandi linn on seest suurem kui väljast paistab. Mitte iga linn ei saa uhkustada ülikooli, professionaalse teatri ning riigi suurima folgipeo üle. Viljandi on kui peidetud aare Eestimaal.

Tänavused linna preemiate laureaadid on kõik kogukonda panustajad. Vaadakem kasvõi täna siin saalis meie kõigi tunnustuse osaliseks saavaid inimesi. Elutöö preemia pälviv Peep Aru on Viljandisse panustanud üle 30. aasta ja seisnud suuresti Viljandi linna arengu eest. Mul on suur au käia sellise mehe jälgedes.  

Kõik tänased preemiasaajad on teinud rohkem, kui ühiskond või tööandja neilt ootab. Nad ei ole täitnud üksnes oma kohustusi, vaid on andnud meile kõigile oma oskuste ja pühendumusega midagi enamat. Tahan teid kõiki selle panuse eest tänada!

 

Head kuulajad!

Natuke teeb mind murelikuks regionaalpoliitika ja see kuidas omavalitsustele soovitakse kogu aeg kohustusi juurde panna, kuid samas ei tule piisavalt raha ülesannete täitmiseks kaasa. Tunnen, et riik võiks konkreetselt üle vaadata kõik oma kohustused ning muuta midagi kardinaalselt, sest selline tegevus ei ole jätkusuutlik. Kurb on näha, et riigitasandil puudub ühtne vaade ja iga ministeerium elab ikka veel omas silotornis.

Toon siin ühe näite: Me teeme pingutusi Eestis, et koolisüsteemid läheksid üle eesti keelele, me elame riigis, kus riigikeeleks on eesti keel. Päris üllatav oli kuulda paar nädalat tagasi ühe riigiasutuse „soovitust" jagada infot linna kodulehel ka vene keeles. Siinkohal on paslik taaskord tsiteerida presidenti Lennart Meri: „Tule taevas appi!" Lennart Meri tsitaati võiks vabalt kasutada ka ilmestamaks olukorda, mis valitseb riigikogus, kus inimesed keelduvad puldist lahkumast ning mõni rahvasaadik laseb pasunaheli, et takistada istungit.

Sõnadest tuleb puudu ja siis imestatakse, miks meie kõige kõrgema kogu maine on halb ja miks on järjest raskem kutsuda arukaid inimesi kandideerima valimistel.  

Oleme jõudnud aega, kus iga inimene saab valida - kuidas, kus ja millist infot ta tarbib. Enam ei vaata terve Eesti rahvas igal õhtul kell üheksa AK-d, mis meid muidu nii heas kui halvas alati ühel lehel hoidis. Meie perspektiivid ja maailmatunnetus on nüüd kohati päris erinevad. Meie valik on, kas õpime üksteise kõrval sellises maailmas elama või lepime sellega, et oleme rahvana ja inimestena pidevalt üksteisega tülis. Meid, eestlasi on liiga vähe, et omavahel tülitseda. Me ei saa elada kompromissitult. Peame suutma leppida enamuse eelistusega, nagu see demokraatias kombeks on. Sealjuures arvestades, et täna võin olla enamuse esindaja mina, homme sina.

Ütlen etteruttavalt ära, et seda riigiasutuse soovitust me ei teinud, ega hakkagi tegema.

 

Käes on Tartu 2024 kultuuriaasta, mis toimub Lõuna-Eestis meie eluaja jooksul ainult ühe korra – praegu. Kultuuripealinna tiitliga avaneb Viljandil võimalus osaleda rahvusvaheliste kultuurisündmuste loomises. See toetab ka olulisel määral ettevõtluse elavdamist. Nii majutus-, toitlustus- ja transpordiettevõtteid kui paljud teised saavad sündmuste toel majanduslikku kasu, oma tooteid ja teenuseid pakkuda ja populariseerida ning sellega aidata kaasa ka Viljandi hea maine kujundamisele ja meie väikelinna tutvustamisele.

Viljandi osaleb programmis 13 eriilmelise projektiga, millest mõned on täna juba alguse saanud. Võtame sellest erilisest aastast osa.

 

Head sõbrad!

Meie tulevikusiht on olla maailma parim kodulinn. Et sinna jõuda, nõuab see igaühe pingutust ja vastutuse võtmist. Öeldakse, et kui sa räägid prioriteetidest, siis näita summat eelarves. Viljandi linna suurim investeering eelmisel aastal oli lastesse. Avasime uue Karlssoni lasteaia hoone, mis tõi juurde veel rohkem lasteaia kohti. Me soovime, et lapsed saaksid elada Viljandis toreda ja turvalise lapsepõlve ja isegi kui kooli lõpetades tuleb kihk maailma avastada, sooviksid nad ikka ja jälle Viljandisse tagasi tulla, sest siit on ainult head mälestused. Viljandi linn arendab ja laiendab selleks Järveotsa piirkonda uut elamurajooni. Oleme lapsesõbralik ja turvaline kodulinn.

Olgem optimistlikud ja sihikindlad eesseisvate väljakutsete ja võimaluste leidmisel. Jätkame kaasava ühiskonna ehitamist, kus igal kodanikul on võimalus areneda ja panustada nii maailma parima kodulinna Viljandi kui Eesti arengusse. Loome turvalise ja vastutustundliku elukeskkonna meie järeltulevatele põlvkondadele ning tunneme uhkust, et oleme viljandlased. Maailma parimas kodulinnas!

 

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

Elagu Eesti! Elagu Viljandi!

Aitäh!