Abiks omavoliliste või seadustamist vajavate ehitiste omanikele
Pärast 1. juulit 2015 aastal ehitatud ehitise seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
Enne 1. juulit 2015. aastal õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:
- Enne Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehk enne 1. jaanuari 2003 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.
- Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehk pärast 1. jaanuari 2003 ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.
*Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise audit asendab ehitusloa või ehitusteatise menetluses ehitusprojekti. Ehitise auditiga seonduvad kulud jäävad ehitise omaniku kanda.
Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
- ehitise ehitamise aega;
- ehitise kasutamise otstarvet;
- ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sh olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
- kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset. (nt piiril asuvad ehitised; rajatised)
*Ehitise auditi tegemise kord on kinnitatud majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 ,,Ehitise auditi tegemise kord". Ehitise auditi tegija peab olema pädev isik. Auditit tegeva pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded ehituse erinevate tegevusalade osas on kinnitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrusega nr 61‚ Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine.
Elamu auditis tuleb anda muuhulgas ka hinnang, kas ta vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused".
Koos ehitise auditiga tuleb olenevalt ehitisest esitada:
- elektripaigaldise olemasolu korral ehitise elektripaigaldise audit, kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik;
- tahke- või vedelkütte küttesüsteemi olemasolul ehitise tuleohutuse audit, kust nähtub, et ehitis vastab tuleohutusnõuetele. Auditi tegija peab olema vähemalt pottseppmeister tase 5 või korstnapühkija-meister tase 5;
- kanalisatsioonisüsteemi olemasolu (septik, imbväljak jms) korral kanalisatsioonisüsteemi audit, kust nähtub kanalisatsioonisüsteemi sobivus olemasoleva pinnase omadustele ning millel näidatud kujad olemasolevate veevõtukohtade ja hoonetega. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik;
- puurkaevu olemasolu korral, mis ei ole registreeritud Keskkonnaregistris, puurkaevu rekonstrueerimisprojekt;
- gaasipaigalduse olemasolul gaasipaigaldise audit, kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik;
- ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed;
- muud asjakohased mõõdistusprotokollid.
Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise vms vajadus, tuleb algatada ehitusloa menetlus või esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf
Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, on võimalik algatada kasutusloa menetlus või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku Lisale 2 ning teostusjoonised (sh ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega). https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/1201/7007/Lisa_2_01.03.2017.pdf