Eesti juutide kultuuripärand sai Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni aastatel väga rängalt kannatada. Seetõttu on eriline tähendus Eesti ainsal säilinud 19. sajandi juudi palvemaja (sünagoogi) hoonel, mis asub Viljandis Kauba tänaval.
Täna avati mälestustahvel endise palvemaja fassaadil aadressil Kauba tn 3.
Juudid asusid Viljandisse elama 19. sajandi keskel, kuid alles 1882. aastal valmis tellishistoritsistlikus stiilis hoone, mille ehitas juudi perekond Hoff. Perekond andis teise korruse ja mitmed teised ruumid usuühingu, kogukonna raamatukogu, juudi tuletõrjekomando ja kogukonna muude vajaduste kasutusse. Sellel hoonel on ühtlasi Eesti pikim katkematu kasutusperiood palvemajana (sünagoogina) – aastatel 1882–1941, kuni natsistliku okupatsiooni alguseni. Pärast Teist maailmasõda kasutasid hoonet erinevad asutused ning siseruumid ehitati järk-järgult ümber korteriteks. Tänapäeval tegutseb hoones korteriühistu.
Unikaalse fassaadiga hoone asub Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal. Viljandi sünagoogi ajaloost saab lugeda lehel: https://museum.jewish.ee/viljandi-sunagoog/
Tahvel paigaldati Eesti Juudi Muuseumi algatusel, Viljandi Linnavalitsuse toetusel ning koostöös KÜ-ga Kauba 3, Eesti Juudi Usuühingu ja Eesti Juudi Kogukonnaga. Valmistaja on Graveer OÜ. Valmistamise kulud kaeti suures osas eraannetustest Eesti Juudi Muuseumile.
Viljandi hoonele paigaldatud tahvel on osa tegevustest Eesti juudi pärandi jäädvustamisel. Endiste sünagoogide asukohad on juba tähistatud Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Narvas.